"FK You, FK You, I kill you, Fker," räuskas üks vend täna lauas pärast seda, kui oli kunnikolmikuga mastile suurelt kaotanud, kuna ei jälginud laua tekstuuri ning muudkui bettis ja raises. Paar kätt hiljem sai ta samasuguse ketuka AKga laamendades.
Ise ta oli ilgelt hämmingus, et kuidas see üldse juhtuda sai, et ta selliste lehtedega kaotas. Suht naljakas oli seda vaadata.
Ok, ma ise olen kah kõrgeid paare mõnikord üle mänginud aga...aga tegelt peaks aru saama, et ei saa eeldada, et kui sul AA käes, siis võid silmad kinni pigistada ning raisema hakata. Et no mather what tuleb pott koju. Ui ta tuleb. Kuniks sa seda ei mõista, seniks jäädki räuskama.
Ahh, ma isegi ei tea, miks ma siia nii elementaarseid asju, mida kõik blogilugejad nagunii teavad, kirjutan. Ilmselt sellepärast, et midagi kirjutada. Kirjutan kirjutamise pärast....oo õudu....minust on saanud grafomaan.
Tegelt peaks ju hoopis enda mängu analüüsima ja kirjeldama aga mai viitsi. Pohmakas piinab. Eile(ehk siis tegelt täna) sai jälle hommikul kell neli sõprade poolt mõnusas veiniuimas koju tuigerdatud.
Linn on ilgelt lahe sellisel kellaajal. Vaikne, vaid tuul ulub vihmaveerennides ning pillub sihitult prahti mööda tänavaid laiali. Aeg-ajalt mööduvad mõned taksod, sõidutades viimaseid, juba pigem pohmas kui purjus pidulisi koju.
Majade aknaruudud mustendavad, vaid mõne ettetõmmatud kardinate vahelt kumab värelevat sinakat valgust - keegi on teleka ette tukkuma jäänud.
Kõnnid, õlad kergelt kühmus, saapataldade all ragisemas lompe kattev õhuke jääkirme. Jah, öösiti on õhk juba talviselt karge. Näppude vahel hõõgub sigarett ja sa oled nii pagana rahulik ning muretu, kui üldse olla saab. Mitte kusagile ei ole kiiret. Enam mitte.
Bööööh...nägite, jälle. Grafomaan. Aitab. Tänane graafik. Heasti.
+13 BB.