No et kui see kah kaotusega lõpeb, siis saab mott ikka siukse paugu, et võivad tekkida püsivad tüsistused. Nagu näiteks ebakindlus, vastuvõtlikkus tildile, meeleheitlikust võita soovimisest kätega liiga kaugele minek ja muud sellised haigusnähud.
Et sääraseid hälbimusi vältida, jätsin ma eile üldse mängimatta(seegi tegelikult märk kergekujulisest kaotusele järgnenud pohmelusest). Täna ärevas meeleolus mängu alustades otsustasin, et olgu mis on, mina ronin lauast välja pärast seda, kui 10 BB kasumit käes. Noh selle loogikaga, et siis on üle-eile saadud 20 BB kaotus pooel võrra taandut, -10BB mis mahub juba normi piiridesse.
Õnneks, suutsingi täna 50 käega eesmärgi saavutada. Kusjuures päris sujuvalt läks see mäng. Läks see mäng. Hei, vanakooli mehed, mäletate veel seda laulu: "Kuidas läks sul see mäng/.../on emand see, kes vaese mehe võitjaks teeb" Gee, ma olin ilgelt väike poiss kui seda laulu sai onu lintmakilt fännatud. Kes ei tea, mis on lintmakk, siis see näeb välja selline:
Aint kes seda esitas? Hmm Tarmo Pihlap äkki? Krt. minumeelest ei olnud, aga mine tea. Ai bljää, googeldasin nats ja leidsin üles selle ainsa ja õige eestikeelse pokkerimängijate hümni. Esitaja: Rock Hotel ja sõnad järgmised:
KUIDAS LÄKS SUL SEE MÄNG?
Kuidas läks sul see mäng?
Kui puudub trump võitu siis ei saa
Äss on küll käes, jälle loodad sa
Kuid kaotus tulnud on taas
Kuidas läks sul see mäng?
Kui kaart ei käi siis armutundeis veab
See on vaid mäng kuid juba ette tead
Et jälle kaotama pead
On lihtsalt emand see
Kes vaese mehe võitjaks teeb
Ja tihti põlvili
On kuningas ta ees
Kuidas läks sul see mäng?
Kord pöördub õnn, varsti on see päev
Siis võidad kõik ning sa peagi näed
Et õige kaart on sul käes
Ohh jahh, olid ajad. Miskipärast meenus selle looga üks kaunis suvepäev ajast mil ma olin umbes 12 aastane. Seega siis enam vähem 20 aastat tagasi. Istusin endast paar aastat vanema sugulasega Viljandis ühe tüübi vanaema juures. Võtsime vaikselt napsu, hammustasime keeduvorsti peale, suitsetasime tüübi vanaema Astrat (Nagu Praims aga vist natuke emasem, igatahes ilma filtritta) ning tagusime ümmarguse plaadiga köögilaual kaarte.
Aeg ajalt käis tüübi vanaema hädaldamas, et mis te suitsetate nii palju ajate väikse poisi köhima vms. Kõnealune väikemees olin siis mina. Kui vanaema õiendamas käis, peitsin mina oma sigareti laudlina varju.
Aastat paar tagasi poos see tüüp, Looga oli ta hüüdnimi, ennast üles, sugulasest on saanud ehitaja aga mina mängin ikka veel kaarte. Ning täna, nagu öeldud, suhteliselt eduliselt.
Kord pöördub õnn, varsti on see päev
Siis võidad kõik ning sa peagi näed
Et õige kaart on sul käes
Ohh jahh, olid ajad. Miskipärast meenus selle looga üks kaunis suvepäev ajast mil ma olin umbes 12 aastane. Seega siis enam vähem 20 aastat tagasi. Istusin endast paar aastat vanema sugulasega Viljandis ühe tüübi vanaema juures. Võtsime vaikselt napsu, hammustasime keeduvorsti peale, suitsetasime tüübi vanaema Astrat (Nagu Praims aga vist natuke emasem, igatahes ilma filtritta) ning tagusime ümmarguse plaadiga köögilaual kaarte.
Aeg ajalt käis tüübi vanaema hädaldamas, et mis te suitsetate nii palju ajate väikse poisi köhima vms. Kõnealune väikemees olin siis mina. Kui vanaema õiendamas käis, peitsin mina oma sigareti laudlina varju.
Aastat paar tagasi poos see tüüp, Looga oli ta hüüdnimi, ennast üles, sugulasest on saanud ehitaja aga mina mängin ikka veel kaarte. Ning täna, nagu öeldud, suhteliselt eduliselt.