Aprillikuu esimese päeva puhul otsustasid pokkerijumalad mulle mõnuga näkku panna.
Loopisid sobivas positsioonis kätte igast keskpäraseid ja häid käsi nagu AJo, 99, kolm korda koguni KQo ning korra AKs. Positsioonis, kus ma pidin nendega raisema.
Loomulikult kaotasin ma nendega mõnusalt. Ah, et miks ma ei loobund pärast floppi. A sellepärast, et jumalad olid nii õelad, et andsid mulle alati mõnuga oddse, kas siis masti või reatõmbe, nii et pidin alati kuradi riverini ära passima ning alles seal võisin ma foldi teha.
Ja sellest polnud neile veel vähe. Siis kui mu stackist oli järgi vaid 3 BB, andsid nad mulle kolme paari kätte millest flopil sai kolmik, turnil maja ning riveril nelik. "VÄRDJAD," ütleks sellise asja kohta Jaan Kundla. Ja ma ei saaks talle seda siinkohal küll pahaks panna.
Paar kätt hiljem õnnestus mul veelkord all-inni minna. Sedakorda AJs, millest sai turnil rida. Siis sai natuke suurem pott koju lohistatud ning kogu sessiooni kahjumiks jäi ainult 7 BB. Ei hakanud pokkerijumalate järgmist vempu ära ootama ning kobisin lauast minema.
Veelkord sõna isand Kundlale:
Tere kool!
3 years ago
2 comments:
samas mõnes mõttes ohutum väikse stackiga mängida. vaadate seda sinu boardigi on selge, et sul ei olnud nuts. kui vastasel oleks olnud 66 siis ma usun et sa oleksid päris õnnelik olnud et sul polnud raha liiga palju potti panna. seetõttu ei näe ärritumiseks suurt põhjust.
P.S. sa pidid kuu kokkuvõtte ka tegema.
Sorry jah. Eile jäi pärast mängu kuukokkuvõtte tegemiseks aega napiks. A täna teen ära.
Post a Comment